Population Trends of Common Birds in Estonia in 1983-2010

Haudelindude arvukuse muutused Eestis aastail 1983-2010

Andres Kuresoo；Hannes Pehlak；Renno Nellis

citizen science ； Common Bird Census ； Estonia ； farmland bird index ； long-term monitoring ； point counts ； population dynamics

Estonian Journal of Ecology

60卷2期（2011 / 06 / 20）

88 - 110

英文

On antud ülevaade haudelindude punktloendusprojekti läbiviimisest Eestis aastail 1983-2010. Selle üldlevinud maismaalindude loenduse eesmärgiks on lindude pesitsusaegse arvukuse muutuste pikaajaline jälgimine, mis annab teavet erinevates elupaikades ja keskkonnas toimuvate üldiste muutuste kohta. 1994. aastast tehakse punktloendusi Eesti riikliku keskkonnaseire eluslooduse ja maastike seire allprogrammi raames.Punktloenduste metoodika on suhteliselt lihtne, et kaasata võimalikult suurt hulka linnuvaatlejaid. Loendused viiakse läbi püsimarsruudil, millel fikseeritakse 20 loenduspunkti. Punktide vahemaa peab suletud maastikul (metsades) olema vähemalt 200 m ja avamaastikul vähemalt 300 m. Projektile on 28 aasta vältel kaastööd teinud 89 Eesti Ornitoloogiaühingu vaatlejat ja kutselist ornitoloogi, kokku on käibel olnud 143 loendusrada. Liikide populatsiooniindeksite arvutamiseks on kasutusele võetud seireandmete analüüsi programm TRIM (Trends and Indices for Monitoring Data).Töös on esitatud populatsiooniindeksid 87 linnuliigi kohta ja esmakordselt ka Eesti metsa-ning põllulindude kompleksindeksid. Märkimisväärne arvukuse vähenemine tuvastati põllulindudel aastail 1992-1996 ja nii põllu-kui metsalindudel aastail 2007-2010. Pikaajalised haudelindude arvukustrendid Eestis, Soomes, Rootsis ja Taanis perioodil 1975-2010 sõltusid oluliselt liikide rändestrateegiast. Võrreldes lühimaarändurite (talvitavad Euroopas) ja paigalindudega kõigis neljas riigis, on kaugrändurite (talvitavad Aafrikas) hulgas enim väheneva arvukusega linnuliike. Oluline erinevus tuvastati paigalindude osas: Soomes oli kuni 2/3 liikidest tõusva arvukustrendiga, samas aga Eestis, Taanis ja Rootsis alla 1/3 liikidest.On antud ülevaade haudelindude punktloendusprojekti läbiviimisest Eestis aastail 1983-2010. Selle üldlevinud maismaalindude loenduse eesmärgiks on lindude pesitsusaegse arvukuse muutuste pikaajaline jälgimine, mis annab teavet erinevates elupaikades ja keskkonnas toimuvate üldiste muutuste kohta. 1994. aastast tehakse punktloendusi Eesti riikliku keskkonnaseire eluslooduse ja maastike seire allprogrammi raames.Punktloenduste metoodika on suhteliselt lihtne, et kaasata võimalikult suurt hulka linnuvaatlejaid. Loendused viiakse läbi püsimarsruudil, millel fikseeritakse 20 loenduspunkti. Punktide vahemaa peab suletud maastikul (metsades) olema vähemalt 200 m ja avamaastikul vähemalt 300 m. Projektile on 28 aasta vältel kaastööd teinud 89 Eesti Ornitoloogiaühingu vaatlejat ja kutselist ornitoloogi, kokku on käibel olnud 143 loendusrada. Liikide populatsiooniindeksite arvutamiseks on kasutusele võetud seireandmete analüüsi programm TRIM (Trends and Indices for Monitoring Data).Töös on esitatud populatsiooniindeksid 87 linnuliigi kohta ja esmakordselt ka Eesti metsa-ning põllulindude kompleksindeksid. Märkimisväärne arvukuse vähenemine tuvastati põllulindudel aastail 1992-1996 ja nii põllu-kui metsalindudel aastail 2007-2010. Pikaajalised haudelindude arvukustrendid Eestis, Soomes, Rootsis ja Taanis perioodil 1975-2010 sõltusid oluliselt liikide rändestrateegiast. Võrreldes lühimaarändurite (talvitavad Euroopas) ja paigalindudega kõigis neljas riigis, on kaugrändurite (talvitavad Aafrikas) hulgas enim väheneva arvukusega linnuliike. Oluline erinevus tuvastati paigalindude osas: Soomes oli kuni 2/3 liikidest tõusva arvukustrendiga, samas aga Eestis, Taanis ja Rootsis alla 1/3 liikidest.Projekti tulemusi kasutatakse eelkõige linnuasurkondade seisundi jälgimisel ja üha enam ka looduskaitsealaste otsuste tegemisel. Eesti punktloenduste projekt on osaks üle-Euroopalisest linnuseire projektist (Pan-European Common Bird Monitoring Scheme), milles osaleb kokku 22 Euroopa riiki. Ühisprojekti väljundiks on iga-aastased haudelindude kompleksindeksid ja hiljuti ka kliimamuutuste mõju indikaatorid.

The paper presents the set-up and development of a common bird monitoring scheme in Estonia in 1983-2010. The point-count survey of widespread terrestrial bird species was undertaken to measure long-term population changes and to produce indicators of the condition of habitat types and the wider environment. The scheme has been mostly run by skilled volunteers of the Estonian Ornithological Society. The method applied is point counting on free-choice routes and without limiting recording distance. In the Estonian scheme, each count route consists of 20 points, with 5-minute stops at least 200 m apart. In total, 143 point count routes have been in use by 89 active birdwatchers and professional ornithologists in the course of 28 years. Yearly abundance indices for 87 bird species were calculated using TRIM software. The most evident changes in bird numbers were the declines detected in 1992-1996 among farmland species, and in 2007-2010 among farmland and woodland species. The long-term population trends (1975-2010) in four countries around the Baltic Sea depend on the migratory strategy of bird species. Among trans-Saharan migrants the proportion of declining species was much higher in comparison with short-distance migrants and sedentary species. A marked difference between these countries was found among sedentary bird species-with up to 2/3 of species with increasing trends in Finland and less than 1/3 in Denmark, Sweden, and Estonia. There is a growing interest in using the results of the scheme both at the national and the international scale (PECBMS).